1. november- pühakutepäev

Kristlikus traditsioonis ka kõigi pühade päevaks nimetatud tähtpäev toob meie ette kõik tuntud ja tundmatud pühakud ja märtrid.
Vastavalt traditsioonile me kas pöördume nende poole või meenutame nende eeskuju usus ja võitlemistes.
Pühakutepäev leiab suuremat tähistamist roomakatoliku kirikus, ortodoksid on varasemas traditsioonis tähistanud analoogset püha pühapäeval pärast nelipüha, pannes seega taoliselt punkti ületõusmispühade ajale.
Laiemalt hakati kristlikus maailmas pühade päeva pidama 4. sajandil, kuid konkreetse aja – 1. novembri määras siiski alles paavst Gregorius III (731–741). Karl Suure Frangi keisriks saades (800. aastal) hakati püha tähistama suurejooneliste ettevõtmistega.
Tänaseni on Portugalis, Hispaanias ja Mehhikos levinud komme tuua sel päeval tänuohvreid Jumalale, Prantsusmaal ostetakse esivanemaid meenutades lilli ning Poolas ja Saksamaal süüdatakse küünlad lahkunud lähedaste haudadel. Filipiinidel peetakse samas ka piknikut.
Reformatsioonijärgselt on nii Inglismaa kirik kui ka paljud luterlikud kirikud jätnud pühakutepäeva oma kalendaariumisse. Sarnaselt paljude teiste maadega on püha tähendus Eestis veidi hägustunud ning läheb paljude argiteadvuses sujuvalt üle hingedepäevaks (2. november), mil meiegi surnuaiad on küünlatuledest valged. Jäägu siiski kaunist eeskuju ja pühade katsumusi meenutama lauluread:
Kes seal käivad valgeis riideis,
mis ju õigus taevane,
puhtas siidis, hõbehelmeis,
ehteis, mis ei vanane?
Kes neid kaunistanud nii?
Kust nad tulnud hulgani?
Need on need, kes Päästja pärast
viimse veretilgani
hoolimata ilma kärast
vastu panid surmani!
Nüüd on võidukroon neil käes
püha Võitja vere väes.
KLPR 164

Tekst: Mari Panurm (http://www.eestikirik.ee/node/1883)

Täna on usupuhastuspüha

Usupuhastuspüha peetakse 31. oktoobril, sest sel päeval 1517. aastal naelutas Martin Luther Wittenbergi linnakiriku uksele 95 teesi, kus ta mõistis hukka patukustutuse sedelite müümise.

Nende ladinakeelsete teeside üle plaaniti avalikku väitlust Wittenbergi ülikoolis. Selle asemel aga levisid teesid saksa keelde tõlgituina kogu riigis ja panid liikuma sündmuste ahela, mis paisus kristliku kiriku revolutsiooniks.

Usupuhastus ehk reformatsioon uuendas lääne kiriku, kuid ühtlasi killustas selle. Liikumine ei vallanud kogu kirikut. Seda püha tähistavad või märgivad vaid luterlased ja teised reformatsiooniaja sündmustest alguse saanud kirikud.

Reformatsioon elustas ka katoliku kirikut. Kuid nüüd ei olnud ta enam oma nimele vastavalt katoliiklik, vaid üks konfessioon teiste hulgas. Erinevatel konfessioonidel oli alguses raske üksteisega läbi saada. Peeti ususõdu. Pikkamööda rajas kristlaskonna jagunemine teed sallivusele: tunnustati õigust uskuda ja mõtelda erinevalt.

Algas II veerand!

Edukas I veerand on läbi saanud ja algas II kooliveerand. Loodame, et jõuludeks saavad kõik õpilased väga head tunnistused. 8 koolinädalat kulgeb kiiremini, kui seda arvata oskame. Saadan peagi ka pika kirja vanematele, kus kirjas II veerandi muudatused. Kõike kaunist meile kõigile!

Vaheajal tähistas oma sünnipäeva Erik. Enne vaheajale minekut sõime koos kringlit, laulsime ja tõstsime Eriku ka õhku. Palju õnne veelkord!

Soome peapiiskop külastas Toomkooli.

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku konsistooriumi kutsel külastab Eestit 19.-20. oktoobrini Soome Evangeelse Luterliku Kiriku kirikuvalitsus. Soome-poolset delegatsiooni juhib peapiiskop Kari Mäkinen. Visiidi esimesel päeval tutvuti ka Tallinna Toomkooli ruumidega.
Toomkooli tegevusest ja põhimõtetest andis ülevaate Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse õpetaja Urmas Viilma. Soome peapiiskop Kari Mäkinen avaldas oma kiriku nimel tunnustust Tallinna Toomkooli perele.

Peapiiskop õnnistas Toomkooli ruumid

Eile, 14. oktoobril toimus Toomkooli I ja II korruse ruumide õnnistamistalitus.Ruumid õnnistas peapiiskop Andres Põder.Toomkooli oli kogunenud üle saja inimese ja ühislaulud kõlasid taevani. Vahva oli see, et koraale saatis organist Ene Salumäe perekond Tänavsuude annetatud klaveril.  Toomkoguduse õpetaja Urmas Viilma tänas hoone omanikku Eesti Metodisti Kirikut, ehitaja OÜ Arneve juhti Arne Kuuske, ruumide sisekujundajat Tiiu Lõhmust, töid organiseerinud OÜ Kiriku Varahaldus juhatajat Mati Maanast ja assessor Ove Sanderit. Suurimad tänusaõnad kuuluvad kõigile Toomkooli sõpradele, kes on kooli hea käekäigu pärast palvetanud, kooli avamist toetanud annetustega, omapoolsete teenuste või kingitud esemetega.

Lastevanemate nimel tervitas koolipere Peep Mühls, kes kinkis esimesse klassi õppima asunud laste vanemate poolt kella õpetajate toa kaminasimsile.Omapoolse tervituse tõid Toomkooli perele teiste seas Tunne ja Mari-Ann Kelam, Tallinna Haridusameti juhataja Andres Pajula, Miikaeli Ühenduse ja Vanalinna Hariduskolleegiumi esindaja Aime Estonius, Eesti Metodisti Kiriku pastor Olav Pärnamets. Ajaloolise Piibli Martin Lutheri saksakeelses tõlkes kinkis Toomkoolile assessor Ove Sander.

Seepeale said kõik kohalolijad kringlit, kohvi ja kodust õunamahla nautida ning Toomkooli ruumidaga tutvuda.
Esimese veerandi lõppedes kolivad Toomkooli esimese klassi poisid teise korruse kalssiruumi ja tüdrukud jätkavad õppimist esimese korruse klassis. Lisaks poiste klassiruumile valmisid teisel korrusel ruumid pikapäevarühma tegevuseks, samuti õpetajate tuba, hügieeniruumid ja köök.

Täname emasid-isasid!

Oleme südamest tänulikud kõikidele emadele-isadele, kes kolmapäeval ja neljapäeval taas abiks olid. II korruse ruumid said kolmapäeval pestud, puhastatud ja täna (neljapäeval) olid vaprad isad klaverit tõstmas ja toole-laudu tassimas. Nüüd jääb vaid homset päeva oodata, kui peapiiskop õnnistab kooliruumid. Tänud veelkord ja kohtumiseni homme!

Tulemas on festival Trialogos, mille seekordseks teemaks on PEREKOND

19. – 22. oktoober 2011 Püha Katariina Kirikus (Vene 12/14 hoovil)

Kõik loengud on tasuta ning tõlgitakse eesti, vene ja inglise keelde
Loengute vaheajal toimub  raamatute müük.
Avatud näitus: Pühendatud  Fanny de Siversile

KAVA
KOLMAPÄEV, 19.10
8.30  Püha Missa (VHK kabelis Vene 22)
10.00 Festivali avamine: piiskop Philippe Jourdan (Eesti)
10.10 Loeng: piiskop Laatsarus (Eesti): Kristlaste kultuurilise ühisrinde moodustamise vajadusest võitluses agressiivse sekularismiga.
11.00 David Vseviov (Eesti): Bolševism ja armastus
12.00 Lõuna
13.00 Vladimir Martõnov (Moskva): Juubali järeltulijad
14.00 Isa Ivo Õunpuu (Eesti): Perekond kui Jumalast seatud ühiskonna vundament
15.00 Arutelu
19.00 Ansambli LINNAMUUSIKUD kontsert Pühavaimu kirikus (Pühavaimu 2)
(sissepääs annetusega Pühavaimu kirikule).                     

NELJAPÄEV, 20.10
8.30 Püha Missa (VHK kabelis Vene 22)
10.00 Nadežda Hramova (Venemaa): Kristlikud traditsioonid kaasaegses perekonna-pedagoogikas
11.00 Isa Mattias Palli (Eesti): Perekonnaga seonduvad riitused
12.00 Lõuna
13.00 Joanna Bogle (Inglismaa): Puhtuse voorus kui perekonna kaitsevall
14.00 Isa Pavel Velikanov (Venemaa): Perekond kui väike kirik
15.00 Arutelu

REEDE, 21.10

8.30 Püha Missa (VHK kabelis Vene 22)
10.00 Konstantin Sigov (Ukraina): Armastuse saladus: lubaduste ja andestuse hermeneutika
11.00 James Bogle (Inglismaa): Perekond kui ühiskondliku sidususe ja järjepidevuse võti ning kriis, mis seda ähvardab
12.00 Lõuna
13.00 Ljudmilla Gordejeva (Eesti): Arvuti mõju perekonnale ja lastele
14.00 Erik Haupt (Ungari): Ungari valitsuse perepoliitilistest püüdlustest
15.00 Arutelu

LAUPÄEV, 22.10

11.00 Piiskop Philippe Jourdan (Eesti): Perekond paavst Johannes Paulus II õpetuses
12.00 Artur Gorski (Poola): Kristliku poliitika vajalikkusest ja võimalikkusest kaasaja      
Euroopas
13.00 Lõuna
14.00 Tõnu Lehtsaar (Eesti): Lähisuhete psühholoogiast
15.00 Maria Blauhut (Eesti): Abielu ja Perekond Püha Johannes Kuldsuu jutlustes
16.00 Arutelu

Homme (9.10) on LÕIKUSTÄNUPÜHA

Lõikustänupüha on üks vanimaid pühi. Elab inimene kiviajas või tänapäevases teaduse ja tehnika maailmas, igapäevast leiba vajab ta ikka sama moodi. Lõikustänupüha tuletab meile meelde, et tänulikkus on üks inimeseks olemise keskseid omadusi, sama ajakohane täna, nagu oli tuhandeid aastaid tagasi.
Igaüks võib ise lugeda, kuidas ikka ja jälle tullakse Piiblis tänulikkuse teema juurde. Jumala rahvas, nii nagu paganadki, unustab tänamise. Päikese all ei ole midagi uut. Ei ole praegune sugupõlv kahjuks ega õnneks erinev eelkäijatest. Tahaksime ennast näha kord parema, kord halvemana./.../
 Jumal annab päikest ja vihma, vaatamata meie heale või pahale./.../ Igal ajal on neid, kes Jumalat kardavad ja oskavad olla talle tänulikud igapäevase leiva eest, ja igal ajal on neid, kes Jumalast ei hooli.
Lõikustänupüha ei pane meid mõtlema ainult kolletavatele viljaväljadele, vaid ka sellele, et meie oleme Jumala põllumaa.

Tekst on lühendatud assessor Tiit Salumäe juhtkirjast (8.10.2008) http://www.eestikirik.ee/node/5820

Reede Rapuntsliga

Reedel käisime Toomkooli õpilastega Nukuteatris. Vaatasime etendust Rapuntsel.

Vendade Grimmide muinasjutul põhinev lugu räägib kaunist tüdrukust, kes kasvab üles suletuna üksildasse torni, millel puuduvad uksed ning trepp, on vaid üks kõrgel asetsev aken. Ainukeseks ühenduseks muu maailmaga on neiule tema muinasjutulised pikad juuksed…
Kui tänapäeva lapsed on näinud (ja harjunud) muniasjutulise DVD-filmiga Rapuntslist, siis seekord jutustasid noored näitlejad Rapuntsli ja printsi teineteise leidmise lugu nuku- ja varjuteatri kaudu.
 Pärast etendust oli meie kooli õpilastel tore võimalus koos näiteleja Katri Pekriga õpitoas tundma õppida nukkude "hingeelu" ning ka ise üks väike nukuke valmistada.

Info ja foto: www.nukuteater.ee

TÄNA ON ÕPETAJATE PÄEV

Et ühel päeval oleks 24 tunni jooksul kogu maailma tähelepanu keskpunktis õpetajate töö ja saavutused, nende mured ja probleemid, lõi UNESCO 1994. aastal tähtpäeva «Õpetajate päev».

Õpetajate päeva tähistatakse kogu maailmas 5. oktoobril. Traditsiooni eestvedajaks on lisaks UNESCO-le õpetajate maailmaorganisatsioon.

Õpetajate päeva tähistati Eestis koolides juba 1960. aastatel, kuid tänase koolilapse kalendrisse kuulub see tingimata ja on kindla kuupäevaga seotud. Tavad pole aastate jooksul kuigivõrd muutunud, ehk ainult selle poolest, et 1960. aastatel lasti õpilastel tunde anda, õpetajad ise tundi ei läinud. Õpetajaks said ikka tublimad õpilased, tunde anti ennekõike nooremates klassides ja põhikoolis. Tundides mingit naljatamist polnud, sest asendusõpetaja pani pärishindeid pärispäevikusse ja võttis ametit õpetaja igapäevase tõsidusega.
1990. aastatest on õpetajate päevad vabamad ja naljarohkemad. Vanemad õpilased mängivad õpetajaid ja kooli juhtkonda.

 TOOMKOOLIS TÄHISTASIME ÕPETAJATE PÄEVA JUBA EELMISEL NELJAPÄEVAL, KUI VHK ÕPILASED ANDSID MEIE ÕPILASTELE TUNDE JA SÕIME PIDUPÄEVA (NII VHK SÜNNIPÄEVA KUI ÕPETAJATE PÄEVA) PUHUL TORTI.

4. oktoober- Loomakaitsepäev

Alates 1931. aastast tähistatakse 4. oktoobril rahvusvahelist loomakaitsepäeva. Sel puhul kohtusime sellel esmaspäeval, klassijuhataja tunnis loomaarst Tiina Toometiga. Dr. Toomet rääkis illustreerivate piltide abil loomade kaitsest, aretusprobleemidest ja turvatundest.
Kel huvi, võiks külastada ka www.loomakaitse.ee