Homme (9.10) on LÕIKUSTÄNUPÜHA

Lõikustänupüha on üks vanimaid pühi. Elab inimene kiviajas või tänapäevases teaduse ja tehnika maailmas, igapäevast leiba vajab ta ikka sama moodi. Lõikustänupüha tuletab meile meelde, et tänulikkus on üks inimeseks olemise keskseid omadusi, sama ajakohane täna, nagu oli tuhandeid aastaid tagasi.
Igaüks võib ise lugeda, kuidas ikka ja jälle tullakse Piiblis tänulikkuse teema juurde. Jumala rahvas, nii nagu paganadki, unustab tänamise. Päikese all ei ole midagi uut. Ei ole praegune sugupõlv kahjuks ega õnneks erinev eelkäijatest. Tahaksime ennast näha kord parema, kord halvemana./.../
 Jumal annab päikest ja vihma, vaatamata meie heale või pahale./.../ Igal ajal on neid, kes Jumalat kardavad ja oskavad olla talle tänulikud igapäevase leiva eest, ja igal ajal on neid, kes Jumalast ei hooli.
Lõikustänupüha ei pane meid mõtlema ainult kolletavatele viljaväljadele, vaid ka sellele, et meie oleme Jumala põllumaa.

Tekst on lühendatud assessor Tiit Salumäe juhtkirjast (8.10.2008) http://www.eestikirik.ee/node/5820