Maailma väikseim kuusepuu- Toomkooli muusikali ettekanne, 20.12.11

Mitu kuud nähtud vaev- keerukad tantsud, sõnaline osa, õpetajate laul, ruumide dekoreerimine, kostüümi õmblemised jne. jne.,  kandsid head vilja. Eile, 20. detsembril toimus Toomkirikus muusikali "Maailma väikseim kuusepuu"ettekanne. Emad-isad ja kõik teised pereliikmed, jagasid pärast etendust vaid kiidusõnu- kõik õnnestus suurepäraselt. Suured Tänud Sirje Kiivitile, kes oli muusikali lavastajaks.
Pärast etendust ootas kõiki kringli-laud, kus oli võimalik vahetult emtsioone jagada.

Õhtu lõppes ühise palvusega Toomkiriku altari ümber, mille viis lõbi õpetaa Urmas Viilma.
Südamlikud tänud kantor Enele, kes "vedas" kogu koosviibimise muusikalist osa. Ene innustas kenasti ka õpetajad laulma, ning õhtupalvuse ajal said ka Toomkooli koori lapse proovida auväärse kiriku akustikat:)
Õhtu lõppedes ootas lapsi kingitus.... ja mis seal salata, õpetajadki said väga vahva kingituse.

Tänusõnad: Urmasele, Sirjele, Enele, Reedale, Kaiele, Hellale, Mai-Liisile, Markole, kunstnikele, "köögitomkonnale", "kingimeistritele", "kangakudujale",  "kaamerameestele" ja "valgusele"... kõikidele emadele-isadele............ abilistele.... ja loomulikult lastele, kes olid väga-väga tublid eile õhtul.

Aga suurim tänu kuulub Jõululapsele!

Järgmisest nädalast

Esmaspäeval, 19.12 tulevad lapsed kooli kell 9. Siis toimuvad tavapärased tunnid. Koos läeheme Toomkirikusse proovi tegema keset päeva, nii et huviringidesse lapsed jõuavad.

Teisipäev, 20.12 on pikk päev, tänu õhtusele muusikalile. Seepärast algavad tunnid kell10 (alates 3.tunnist).

KÕIK VANEMAD ON OODATUD TOOMKIRIKUSSE KELL 16. Tervikliku pärastlõuna võib jagada kolme osasse: muusikal, suupiste-laud ja õhtupalvus. Õhtu peaks lõppema umbes kell 18.

TÄHELEPANU SEOSES MUUSIKALIGA! Tüdrukutel peaks teisipäeval koolis kaasas olema valge pluus, valged retuusid või sukapüksid (kleidike pannakse peale). Lisaks võimlemissussid. Rebane ja leevike võivad mõelda sobivate toonide peale, aga samas ka valge on hea. Poistel- kuuskedel peaksid jalas olema mustad püksid. Kuuse kostüümi alla on hea panna tume (ühevärviline ) polo või triiksärk. Samas kui tumedat ei ole, sobib ka valge pluus. Õpetaja Kaie arvas, et kui poistel oleks jalas musta värvi sokid, oleks ka see hea. Kui eeslil on kodus hallid püksid, oleks tore, kui ei-sobivad ka mustad püksid.

Muusikal toimub soojas ruumis, palvus aga suures kirikus, mis on jahe (u.12 kraadi).

Kolmapäeval, 21.12 on koolipäeva pikkus 9-12. Õpilased kooliasju kaasa ei võta. Kaasa vaid õpilaspäevik ja pinal!

Neljapäev, 22.12 on viimane koolipäev ja toimub jumalateenistus (koos VHK-ga) Jaani kirikus kell 9.30. Koguneme kooli kell 9. Peale päeviku muud kaasa võtma ei pea. Koolipäev lõpeb umbes kell 11.

Palju õnne, Leila-Lotte

Täna on Leila-Lottel sünnipäev. Laulsime oma traditsioonilise sünnipäevalaulu, tõstsime sünnipäevalapse 8 korda õhku ja sõime kommi. Aitäh, Leila-Lotte ja veelkord- PALJU ÕNNE!

III advent Rootsi-Mihkli kirikus

Tänusõnad õpetaja Patrik Göranssonile, kes meid III advendihommikul Rootsi-Mihkli kirikus vastu võttis.

Õpetaja Patrikuga sai arutatud, kes on pühakud, kes märtrid, millises ajas me viibim ja mida, pigem keda advendiajal ootame. Äärmislt rõõmustav oli, et suutsime huviga kuulata ja nutikaid, samas südamlikke vastuseid anda. Seejärel kogunesime altari ümber, kus üheskoos hommikuplvuse pidasime.
 Õpetaja Patrik tutvustas meile ka märter Luciat ja kuidas nende kirikus luutsinapäeva tähistatakse.

Järgnes põnev ülesanne- igaüks pidi vaikselt ja üksi loendama üles kõik inglid, mis ta kirikusaalis näeb. Mõni leidid 9, mõni 19. Tegelikult oli neid 29. Hiljem saime teha õpetaja Patrikuga kirikus ühise jaltuskäigu, et koos "inglid üles otsida".

Kui kõik olid oma nime külalisteraamatusse kirjutanud, olime südamest tänulikud ja võisime tavapäevaga jätkata..... taas rikkamalt ja rõõmsamalt!

Pildikesi Olde Hansast

Meenutades II adventi:

2. advent Olde Hansas

Toomkooli õpilastel ja õpetajatel oli suurepärane võimalus 2. advendil külastada restorani Olde Hansa. Uksel tervitas meid narr ja ühisel ringkäigul tutvusime keskaegse söögikohaga. Küünlavalguses ja mõnusas muusikas jäid lapsed automaatselt rahulikuks ja huvitav oli ringi vaadata ning kuulata, mida meile jutustati. Seejärel suundusime sööma. Alguses olid tüdrukud-poisid küll skeptilised, et mida meile nüüd küll süüa pakutakse, aga oh üllatust- puder ja vorstike maitses imehästi.
Seejärel viis proua Riina läbi põneva viktoriini. Parimale võistkonnale lubati magusaid mandleid. Ja taas- oh üllatust- kõik viis võistkonda oskasid kõigile küsimustele vastata, nii, et kõik lapsed võitsid:)

Suur tänu, kauni pärastlõuna eest. Oli silmailu ja maitseelamusi. ja tänud, ka Eriku isale peebule, kes selle mõttega meieni jõudis.

Kaunist advendiaega, Olde Hansa!

Kaunist II adventi

Selline kena kuusepuu on meie Toomkoolis. Kaunist II adventi soovivad õpetajad Kaie ja Egle!

Heategu kõige nõrgematele!

Järgnevalt refereerin  Eriku isa Peebu üleskutset:

Vaatamata ebatavaliselt soojale sügisele on käes ilus Jõuluaeg.

Nagu viimasel vanemate koosolekul jutuks oli kutsub restorani Olde Hansa vahva pere meie lapsed homme, 5. detsembril jõululõunale, et vesta keskaja kommetest ja pakkuda lastele sobivaid keskajapäraseid jõuluroogi. See on nende poolt kahtlemata ilus žest ja austusavaldus meie (taas)alustavale koolile. Seepärast ei pea meie vanematena ka selle eest tasuma, küll aga on meil koos võimalus teha üks ilus tegu, mis kuulub Jõuluaja traditsioonide juurde. Nimelt viidi Jõulude ja aastavahetuse ajal loomadele, lindudele nii kodus kui metsas ikka toitu ja muud meelepärast.

Ka meiegi võiksime oma lastele seda ilusat  traditsiooni võimaldada või meelde tuletada. Pärast arutelu Toomkooli Asutava Kogu liikmetega teeks sellise ettepaneku: kogume üheskoos jõukohase summa, mille lapsed saavad viia ja annetada Tallinna Loomaaiale mõnele loomale/linnule, kellele võiks ju lausa järgmisel aastal vaderiks hakata. Nii oleks lastel ja meilgi alati teadmine, et järgmisel aastal toetab Toomkool just seda Tallinna Loomaaia elanikku.

Pärast konsultatsioone Tallinna Loomaaia direktor Mati Kaaluga ja õpetaja Eglega on ettepanek, et Toomkooli lapsed võiksid järgmisel, 2012. aastal olla pelikani vaderiks. Miks just nii, võiks ju küsida?

Pelikan on üks vähestest loomadest/lindudest, kellel on kristlikus traditsioonis kanda hea ja sügavalt sümboolne sõnum: "Pelikan - Kristuse vereohvri sümbol, mille aluseks on varakristllik legend isapelikanist või mao tapetud pelikanipoegadest. Pärast kolmepäevast leinamist torkas emapelikan oma rinna katki ja elustas oma verega pojad." (Tiit Saare. Sümboolikaleksikon. Tln  2011, lk 222). Sellest allegooriast kantuna ja et tänapäeval on just see lind on  valitud doonorluse sõmboliks,  teekski ettepaneku hakata järgmisel aastalToomkool i pere poolt pelikani vaderiks.

Palun tehke omapoolne annetus: EELK Tallinna Piiskoplik Toomkogudus, a/a 10022002639007, märgusõna "Pelikan"

Ilusat Jõuluaeg!

Advendilaat Toomkooli toetamiseks!

2. advendil pärast missat Toomkirikus toimunud annetusmüügil koguti Tallinna Toomkooli muusikatöö toetuseks ligi 500 €. Toomkoguduse liikmed, Toomkooli lapsevanemad ja toetajad olid annetanud käsitööd, küpsetisi, hoidiseid ning palju muud vajalikku ja kaunist. Samal ajal kui käis usin kauplemine sai juua kuuma glögi ning maitsta piparkooke. Eriti hinnatud müügiartiklid olid isevalmistatud küünlad, moos, kõrvitsasalt ning leivajuuretis. Igaüks leidis oma!
Suur tänu kõigile, kes toetasid annetusmüügi toimumist omapoolse käsi- või kokatööga või annetatud esemetega. Tänu ka kõigile, kes toetasid laada toimumist annetustega! Annetatud raha eest soetatakse Toomkooli õpilastele rütmipillid.
Suur tänu kõigile, kes toetasid annetusmüügi toimumist omapoolse käsi- või kokatööga või annetatud esemetega. Tänu ka kõigile, kes toetasid laada toimumist annetustega! Annetatud raha eest soetatakse Toomkooli õpilastele rütmipillid.

Igaüks leidis laadalt midagi

Advendilaat Toomkirikus

pühapäeval, 4.detsembril, pärast jumalateenistust (kell 12.30)

küünlad

käsitöö

hoidised

KUI SOOVID TOETADA LAATA OMA TEHTUD KÄSITÖÖGA, TOO SEE TOOMKOOLI

(KUNI 2.DETSEMBRINI)

Saadud tulu eest ostetakse Toomkooli õpilastele muusikainstrumente

Tule ja tee endale ning

Toomkooli õpilastele kingitus!

Advendiaeg on alanud

Kirikuaasta algab 1. advendiga 4 nädalat enne jõulupühi. Kokku on advendipühapäevi neli - igal pühapäeval enne 1. jõulupüha. 

Advent tuleb ladinakeelsetest sõnast adventus Domini, mis tähendab Issanda tulemist. Seega advendiaeg tähendab Kristuse tulemise aega.

Advendiajal (mõnikord nimetatud ka ootuseajaks) meenutatakse kuidas Vana Testamendi ajal oodati ta tulekut, et ta lepitaks patud, kuidas Ristija Johannes Kristust ette kuulutas, kuidas Jeesus Kristus maailma tuli. Samuti kõneldakse ta taastulekust, mida kuulutab Johannese Ilmutusraamat.

Adventi hakati tähistama Prantsusmaal ning Hispaanias IV saj. lõpul, mujal VI-X sajand. Rõõmus ootusaeg pole siiski olnud pidutsemiseaeg, vaid paastu-, loobumiste aeg. 

Nelja pühapäeva sõnumid: 

-Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja! Sakarja raamat 9:9
-Tõstke oma pea ja vaadake üles, sest teie lunastus läheneb! Luuka evang. 21:28
-Valmistage Issanda teed; vaata Issand Jumal tuleb jõuliselt! Jesaja raamat 30:3a, 10a
-Olge ikka rõõmsad Issandas! Taas ma ütlen: Olge rõõmsad! Issand on ligidal! Kiri Filiplastele 4:4,5b
 
Advendiajaga algab tähtpäevade ja sündmuste ring, mida kutsutakse kirikuaastaks.

Isadepäev Toomkoolis

Toomkoolis tähistasime lausa isadepäeva-nädalat. Olime kutsunud isasid/vanaisasid tundi andma. Suured tänud Jani isale, kes rääkis meile filmindusest. Mete vanaisa kõneles ohtusest (õnnetustest, elektrist, mürast jne.). Kolmapäeva hommikul õpetas meid Irise koduõpetaja, millised on suurimad vead, mida eesti keelt kõneledes tehakse. Anette isa mölllas tüdrukutega kehalise kasvatuse tunnis ja lõpuks tutvustas Mete isa meile erinevaid eksootilisi pille. Kui kõik kenasti läheb, külastab meid veel järgmisel nädalal ka Maria-Liisa vanaisa, et pisut meiega koos kunstiõpetuses joonistada. Lisaks sellele jõudsid lapsed meisterdada isadele kingiks rinnamärgid ning õppida selgeks laulud ja luuletused.

Ja uskuge või mitte, aga me jõudsime ka kirjatehnikat teha, reaalainete nädala raames võistelda peastarvutamises ning ka nuputada.

Aga see ei olnud veel kõik. Neljapäev oli ju mardipäev! Ka mardimaskide meisterdamine ning mardirongkäik mahtusid kõik sellesse nädalasse!

Ja siis jõudis kätte reede. Kell viis, peale lõunat, kui õues oli juba täitsa pime, kogunesime Nõmme Rahu kiriku aeda. Õpetaja Kaie eestvõttel said isad-lapsed lustida kolmes võistluses, mis lõppes sõbraliku viigiga. Seejärel suundusime kogudusemajja, kus vanemaid oota ees väike kontsert. Tänasime isasid. Järgnes isade etteaste, kus kahel võistkonnal tuli ettevalmistada ja -kanda laulud "Meistrimehed oleme" ja "Ehitame maja". Rütmipillide saatel ja head fantaasiat kasutades, esitasid peaaegu et proffessionaalsed bändid meile hoogsad lood. Aplaus oli võrdne, nii et taas viik:).
Ja loomulikult olid emad taas laua katnud suurepäraste salatite ja kookidega, nii et kõik said ka maiustamisest osa.

Õhtu lõpetuseks jäime vaikseks ja kogunesime kirikusse, kus õpetaja Ove Sander pidas palvuse ja õpetas kõigile armsa õhtulaulu "Läbi vaikse õhturahu". Lõpupalves mõtles õpetaja Ove isadele, vanaisadele, aga ka noortele poistele, kellest ühel päeval sirguvad tublid ja armastavad mehed ning isad.

HEAD ISADEPÄEVA!

Mõeldes homsele isadepäevale

Dr. Melvin M. Kieschnick

Sa pead olema suur!
Kaks head lapsevanemat on parem kui üks. Sinu osa on mängida tähtsat rolli oma laste elus. Ole kohal kui nad sünnivad. Kaisuta neid, vaheta mähkmeid ja lalise koos nendega, kui nad on alles imikueas. Lase neil tunda oma isalikku ligiolu läbi kogu nende elu. Näita kätte sihid ja suunad. Teeni ära oma laste üha süvenev lugupidamine ja respekt. Ära unusta, et lapsed, kes on oma isa poolt maha jäetud, kannavad endas sageli kogu elu kestvat hirmu. Mõtle tihti selle peale, et jumaliku kava kohaselt kehastad just Sina oma laste jaoks Jumal Isa.
Sa pead olema väike!
Ära ole oma perekonna pidev valitseja. Tunnista oma nõrkusi. Tunnista üles oma eksimused. Nutmine on lubatud. Sina, veel vähem Sinu lapsed (eriti just poisid), ei pea olema alati kõiges esimesel kohal. Ära ole alatine võitja, kõige targem, kõige tugevam või kõige rikkam. Jäta oma lastele võimalus ajutisteks ebaõnnestumisteks. Lase neil ise leida oma lahendused ilma, et Sina neile valmis vastuseid pakuks või juhtnööre annaks. Heida sageli põlvili, et mängida oma lastega ja pöörduda palveks Jumala poole.
Sa pead olema kodus!
Isegi kui see nõuab Sinult ülisuurt jõupingutust, teenida perele elatist, olla konkurentsi­võimeline, pürgida karjääriredelil ülespoole, pead Sa leidma aega oma lastega koos olemiseks. Ole nende jaoks olemas, eriti kui on midagi tähistada või kui ollakse jõutud kriisi. Jõusaalid, golfikursused, komandeeringud ja ametikohad, kõik see on tore, kuni see ei ole saanud teiseks ajaveetmise võimaluseks selle asemel, et veeta aega kodus koos laste ja perega. Võta kodus aega, et mängida, aidata teha kodutöid, jutustada muinasjutte ja lugeda Piiblit. Püüdke kehtestada enesedistsipliini. Tohterda katkised põlved ja minad. Kogu pere kokku ühisele söömaajale. Laulge vaimulikke laule, palvetage ja mõtisklege üheskoos.
Sa pead austama oma isa ja ema!
Näita oma isikliku eeskujuga, kuidas poeg suhtleb oma isaga (ja emaga). Nagu õpetab Martin Luther: “Teenime neid, kuulame nende sõna ning peame neid armsaks ja kalliks”. Suhtu lugupidamisega ning pea väärtuslikuks oma vanemate arvamust selle kohta, kuidas nende lapselapsi peab kasvatama. Toeta põlv­kondade vahelisi ettevõtmisi ja perekondlikke koosviibimisi. Jutusta edasi oma esivanemate pärimusi ja legende. Jätka (vahel isegi tobedaid) peretraditsioone ja rituaale. Õpeta sõna ja eeskujuga lugu pidama oma nimest ja päritolust.
Sa pead armastama oma naist!
Üks paremaid kingitusi, mida Sina isana oma lastele teha saad, on anda eeskuju armastavast, tugevast, kinnitavast ja austavast kogu-elu-kestvast suhtest oma naisega. Emba teda sageli ja tee sada ka oma laste juuresolekul. Kõnele temaga ja kuula teda lugupidamisega. Suhtu temasse kui võrdväärsesse. Lahendage konfliktid otsides kompromissotsuseid. Korrake tihti oma laulatustõotust, seda mitte ainult oma abielu kinnitamiseks, vaid ka kui eeskuju Jumalale meelepärasest mehe-naise abielusuhtest.
Sa pead lükkama ümber arvamuse, et isa teab alati kõike kõige paremini!
Jaga oma kogemusi, tarkust, veendumusi ja eluväärtuseid. Seisa oma põhimõtete eest. Taotle seda, et ühiselt kokkulepitud piiridest peetakse kinni. Tunnista seda, et igal tegevusel on tagajärjed. Toetu autoriteedile, mis kaasneb tarkuse, kogemuste ja vastutusega. Samal ajal tunnista enesele, et Sa võid olla autoriteediks olemata sealjuures autoritaarne. Et mitte muutuda üleliia sallivaks, ole põhimõttekindel. Igivana aksioom, et moraalne küpsus on saavutatav ainult läbi kristliku osaduse, kehtib ka kristlikus perekonnas. Isaks saamisega ei kaasne automaatselt tarkust, arusaamist ega otsustusvõimet. Mitte keegi, isegi mitte isa, ei tea alati kõike kõige paremini. Perekondlikel nõupidamistel on võimalik ühiselt kehtestada reeglid kogu perekonna jaoks. Vahel oleks isadel tark ka oma lastelt midagi õppida, väärtustades noorte arvamusi ja vastuseid. Pane tähele seda rõõmu ja vanemist, mis saabub kui isa suudab öelda: “Tead, sul oli õigus, aga mul ei olnud!”.
Sa pead olema raha-asjus hea majapidaja!
Lapsed on kallid. Toit, rõivad, mänguasjad, ravimid ja imikutarbed ei ole odavad. Silmapiiril terendab ülikooli õppemaks. Targad isad on ka arukad peremehed raha üle. Näidates iga päev, kuidas kulutada ja säästa, juhivad nad ka tähelepanu olulistele asjadele rahamaailmas, nagu seda on arvete maksetähtaegadest kinni­pidamine ja viivise tasumine tähtaja möödudes. Isad õpetavad, et see, mis kuulub Issandale on esmane; perekonna vajadused (mitte soovid) tulevad teisena; säästmine kolmandana ja kõik muu võib oodata. Kuni raha omab ilmalikus maailmas määravat rolli, on eriti oluline, et isad õpetaksid oma lastele, et kristlikus kodus on raha teenijaks mitte aga isandaks. Kristliku perekonnaelu eesmärgiks ei ole rikkana surra. Raha on õnnistus, millest võib perekond osa saada ning mida tuleb kasutada kogu suure inim-perekonna teenimiseks.
Sa ei tohi elada oma elu läbi oma laste!
See, et Sa olid hiilgav / kohutav spordis, muusikas, matemaatikas, tantsimises, äris, ei anna Sulle õigust korrata või kompenseerida seda läbi oma laste. Sinu lapsed ei ole Sinu teine mina. Nad ei ole Sinu enesest lugupidamise või eneseteostamise väljundiks. Iga inimene on unikaalne Jumala looming, olles õnnistatud Tema poolt kingitud talenti­dega ja omades oma saatust. Igal lapsel on oma anded, sihid, püüdlused, eraldi oma isa omadest. Julgusta oma last jäljendama mitte oma isa, vaid Isa Loojat, kes soovib Oma lastele ainult head ja mitte iialgi kurja.
Sa pead oma lastele andma vabaduse!
Üheks isaksolemise olulisemaks eesmärgiks on aidata lastel saavutada vabadus. Pühakirjas öeldu on selge: inimesed on tehtud vabaks Jeesuses Kristuses. Tõeline vabadus tuleb Evangeeliumist, sõnumist, et Jumal aktsepteerib meid tingimusteta Jeesuses Kristuses. Ta õnnistab meid ja annab heldekäeliselt andeks, luues  meile eelduse põhjalikuks teenimistööks. Martin Lutheri kohaselt on isa Jumala apostel, kes oma lastele vabastavat rõõmusõnumit kuulutab. Õpeta igale oma lapsele: ”Mitte miski, mida sa ette võtad või ei võta, ei mõjuta Kristust Sind armastama rohkem või vähem kui seni.” Kõige olulisem sõnum, mida laps läbi oma elu kaasas võib kanda, on tema isa tunnistus: “Jumal armastab Sind Jeesuses Kristuses. Ta tunnustab sind ja andestab sulle, seda teen ka mina. Mine rahus. Teeni Issandat. Ole see, kelleks Jumal sind on määranud olema.”
Sa pead hindama oma isaks olemist pigem oma elu lõpule kui olevikule mõeldes!
Kujutle oma last pidamas Sulle tänukõnet Sinu elu kohta. Kuula hoolega, mida Su lapsel on Sulle öelda. Tegutse nõnda, et Sinu lapse sõnad juhataksid Sind tagasihoidliku tõsiasjani, et Jumala armust on ta Sind pidanud just selliseks vanemaks, kui Sa tegelikult olla soovisid ning tänu Jumala õnnistusele sai Sinust isa, kes elas nende kümne käsu kohaselt.

Tõlkinud Urmas Viilma.
Dr. Kieschnik on töötanud kristliku koolitajana mitmetes luterlikes koolides nii USA-s kui mujal maailmas ning on olnud pikka aega tegev krist­likus organisatsioonis Wheat Ridge Ministries.

Mardirongkäik

Mardisandid käisid Riigikogule ja Kesklinna Valitsusele mardiõnne viimas

Riigikogus kõlasid mardilaulud

Riigikogu aseesimees Jüri Ratas ja Riigikogu fraktsioonide esindajad tervitasid Riigikogus paarisaja pealist mardisandiperet, kes traditsiooniliselt tänasel mardipäeval saabusid Riigikogu liikmeile häid soove tooma. Karjaõnne kõrval soovisid mardisandid Riigikogule ka südameõnne, vapra vaimu õnne ja julge meele õnne. Riigikogu esindusele anti üle Maarjamaa Haridusseltsi pöördumine, milles muu hulgas sisaldus ka mure Eesti rahva püsima jäämise pärast. Riigikogu hoone vestibüülis kõlasid lustakad mardilaulud ja torupilli saatel keerutati jalgagi. Jüri Ratas tänas väikesi mardisante heade soovide eest andes neile Riigikogu poolt üle toredat ettevõtmist meenutama jäävad kingitused.

 

Mardipäeva traditsiooni säilimise eest seisid hea Toomkooli ja Vanalinna Hariduskolleegiumi õpilased, kelle hulgas on vanarahva tarkused ja kombed alati au sees olnud.

 

Mardipäeva fotosid saab vaadata aadressil: http://fotoalbum.riigikogu.ee/v/2011/Riigikogu/Mardid/

 

 

Riigikogu pressitalitus

--------------------------

Tulemas on tihe nädal...

...

• ISAD TUNDIDES
• TOOMKOOLI KOORI TUND
• MARDIPÄEVA RONGKÄIK (NELJAPÄEVAL)
• HARJUTAME LAULE JA LUULETUSI (IKKA ISADEPÄEVAKS)
• EMAD KÜPSETAVAD (REEDEKS)
• PEREÜRITUS-MÕELDES ISADELE, VANAISADELE, REEDEL KELL 17 NÕMME RAHU KIRIKUS.

Hingedepäev- 2. november

Üle tuhande aasta on kristlik kirik 2. novembril pühitsenud hingedepäeva, kõikide usus lahkunute mälestuspäeva.
Inimese olemasolu siin maailmas ei piirdu ainult otseselt nähtava ja kogetavaga. Isegi siis, kui inimene toetubainult  mõistusele, ei usu igavest, ei kao surres jäljetult keegi. Alles jäävad kasvõi mälestused, jäävad esemed, mis lähedast inimest meile meelde tuletavad. Pimada aja saabudes mõtleb inimene rohkem surmale, ka enda lahkumisele igavikku. Novembris peetakse hingedeaega, süüdatakse küünlaid haudadel ja koduakendel.

Hingedeaega ja -päeva peetakse meil rohkem rahvakalendri tähtpäevaks. Tegelikult on ka sellel, nagu ka paljudel teistel rahvakalendri pühadel, olemas selge ja kindel kristlik taust. Hingedepäeva (Festum omnium fidelium defunctorum) hakati pühitsema Prantsusmaal Cluny kloostri abti Odilo eestvõttel 998. aastal. Teatud mõttes kuulub see päev kokku 1. novembril pühitsetava pühakutepäevaga, mida hakati pidama IX sajandil.  Hingedepäeva sisu seisneb surnute mälestamises ja nende eest palvetamises.

TOOMKOOLI LASTEL OLI VÕIMALUS NII PÜHAKUTEPÄEVA- KUI HINGEDEPÄEVATEEMAL MÕTISKLEDA TEISIPÄEVASES USUÕPETUSE TUNNIS, AGA KA JUMALATEENISTUSEL PEETER-PAULI KIRIKUS.

1. november- pühakutepäev

Kristlikus traditsioonis ka kõigi pühade päevaks nimetatud tähtpäev toob meie ette kõik tuntud ja tundmatud pühakud ja märtrid.
Vastavalt traditsioonile me kas pöördume nende poole või meenutame nende eeskuju usus ja võitlemistes.
Pühakutepäev leiab suuremat tähistamist roomakatoliku kirikus, ortodoksid on varasemas traditsioonis tähistanud analoogset püha pühapäeval pärast nelipüha, pannes seega taoliselt punkti ületõusmispühade ajale.
Laiemalt hakati kristlikus maailmas pühade päeva pidama 4. sajandil, kuid konkreetse aja – 1. novembri määras siiski alles paavst Gregorius III (731–741). Karl Suure Frangi keisriks saades (800. aastal) hakati püha tähistama suurejooneliste ettevõtmistega.
Tänaseni on Portugalis, Hispaanias ja Mehhikos levinud komme tuua sel päeval tänuohvreid Jumalale, Prantsusmaal ostetakse esivanemaid meenutades lilli ning Poolas ja Saksamaal süüdatakse küünlad lahkunud lähedaste haudadel. Filipiinidel peetakse samas ka piknikut.
Reformatsioonijärgselt on nii Inglismaa kirik kui ka paljud luterlikud kirikud jätnud pühakutepäeva oma kalendaariumisse. Sarnaselt paljude teiste maadega on püha tähendus Eestis veidi hägustunud ning läheb paljude argiteadvuses sujuvalt üle hingedepäevaks (2. november), mil meiegi surnuaiad on küünlatuledest valged. Jäägu siiski kaunist eeskuju ja pühade katsumusi meenutama lauluread:
Kes seal käivad valgeis riideis,
mis ju õigus taevane,
puhtas siidis, hõbehelmeis,
ehteis, mis ei vanane?
Kes neid kaunistanud nii?
Kust nad tulnud hulgani?
Need on need, kes Päästja pärast
viimse veretilgani
hoolimata ilma kärast
vastu panid surmani!
Nüüd on võidukroon neil käes
püha Võitja vere väes.
KLPR 164

Tekst: Mari Panurm (http://www.eestikirik.ee/node/1883)

Täna on usupuhastuspüha

Usupuhastuspüha peetakse 31. oktoobril, sest sel päeval 1517. aastal naelutas Martin Luther Wittenbergi linnakiriku uksele 95 teesi, kus ta mõistis hukka patukustutuse sedelite müümise.

Nende ladinakeelsete teeside üle plaaniti avalikku väitlust Wittenbergi ülikoolis. Selle asemel aga levisid teesid saksa keelde tõlgituina kogu riigis ja panid liikuma sündmuste ahela, mis paisus kristliku kiriku revolutsiooniks.

Usupuhastus ehk reformatsioon uuendas lääne kiriku, kuid ühtlasi killustas selle. Liikumine ei vallanud kogu kirikut. Seda püha tähistavad või märgivad vaid luterlased ja teised reformatsiooniaja sündmustest alguse saanud kirikud.

Reformatsioon elustas ka katoliku kirikut. Kuid nüüd ei olnud ta enam oma nimele vastavalt katoliiklik, vaid üks konfessioon teiste hulgas. Erinevatel konfessioonidel oli alguses raske üksteisega läbi saada. Peeti ususõdu. Pikkamööda rajas kristlaskonna jagunemine teed sallivusele: tunnustati õigust uskuda ja mõtelda erinevalt.

Algas II veerand!

Edukas I veerand on läbi saanud ja algas II kooliveerand. Loodame, et jõuludeks saavad kõik õpilased väga head tunnistused. 8 koolinädalat kulgeb kiiremini, kui seda arvata oskame. Saadan peagi ka pika kirja vanematele, kus kirjas II veerandi muudatused. Kõike kaunist meile kõigile!

Vaheajal tähistas oma sünnipäeva Erik. Enne vaheajale minekut sõime koos kringlit, laulsime ja tõstsime Eriku ka õhku. Palju õnne veelkord!

Soome peapiiskop külastas Toomkooli.

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku konsistooriumi kutsel külastab Eestit 19.-20. oktoobrini Soome Evangeelse Luterliku Kiriku kirikuvalitsus. Soome-poolset delegatsiooni juhib peapiiskop Kari Mäkinen. Visiidi esimesel päeval tutvuti ka Tallinna Toomkooli ruumidega.
Toomkooli tegevusest ja põhimõtetest andis ülevaate Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse õpetaja Urmas Viilma. Soome peapiiskop Kari Mäkinen avaldas oma kiriku nimel tunnustust Tallinna Toomkooli perele.

Peapiiskop õnnistas Toomkooli ruumid

Eile, 14. oktoobril toimus Toomkooli I ja II korruse ruumide õnnistamistalitus.Ruumid õnnistas peapiiskop Andres Põder.Toomkooli oli kogunenud üle saja inimese ja ühislaulud kõlasid taevani. Vahva oli see, et koraale saatis organist Ene Salumäe perekond Tänavsuude annetatud klaveril.  Toomkoguduse õpetaja Urmas Viilma tänas hoone omanikku Eesti Metodisti Kirikut, ehitaja OÜ Arneve juhti Arne Kuuske, ruumide sisekujundajat Tiiu Lõhmust, töid organiseerinud OÜ Kiriku Varahaldus juhatajat Mati Maanast ja assessor Ove Sanderit. Suurimad tänusaõnad kuuluvad kõigile Toomkooli sõpradele, kes on kooli hea käekäigu pärast palvetanud, kooli avamist toetanud annetustega, omapoolsete teenuste või kingitud esemetega.

Lastevanemate nimel tervitas koolipere Peep Mühls, kes kinkis esimesse klassi õppima asunud laste vanemate poolt kella õpetajate toa kaminasimsile.Omapoolse tervituse tõid Toomkooli perele teiste seas Tunne ja Mari-Ann Kelam, Tallinna Haridusameti juhataja Andres Pajula, Miikaeli Ühenduse ja Vanalinna Hariduskolleegiumi esindaja Aime Estonius, Eesti Metodisti Kiriku pastor Olav Pärnamets. Ajaloolise Piibli Martin Lutheri saksakeelses tõlkes kinkis Toomkoolile assessor Ove Sander.

Seepeale said kõik kohalolijad kringlit, kohvi ja kodust õunamahla nautida ning Toomkooli ruumidaga tutvuda.
Esimese veerandi lõppedes kolivad Toomkooli esimese klassi poisid teise korruse kalssiruumi ja tüdrukud jätkavad õppimist esimese korruse klassis. Lisaks poiste klassiruumile valmisid teisel korrusel ruumid pikapäevarühma tegevuseks, samuti õpetajate tuba, hügieeniruumid ja köök.

Täname emasid-isasid!

Oleme südamest tänulikud kõikidele emadele-isadele, kes kolmapäeval ja neljapäeval taas abiks olid. II korruse ruumid said kolmapäeval pestud, puhastatud ja täna (neljapäeval) olid vaprad isad klaverit tõstmas ja toole-laudu tassimas. Nüüd jääb vaid homset päeva oodata, kui peapiiskop õnnistab kooliruumid. Tänud veelkord ja kohtumiseni homme!

Tulemas on festival Trialogos, mille seekordseks teemaks on PEREKOND

19. – 22. oktoober 2011 Püha Katariina Kirikus (Vene 12/14 hoovil)

Kõik loengud on tasuta ning tõlgitakse eesti, vene ja inglise keelde
Loengute vaheajal toimub  raamatute müük.
Avatud näitus: Pühendatud  Fanny de Siversile

KAVA
KOLMAPÄEV, 19.10
8.30  Püha Missa (VHK kabelis Vene 22)
10.00 Festivali avamine: piiskop Philippe Jourdan (Eesti)
10.10 Loeng: piiskop Laatsarus (Eesti): Kristlaste kultuurilise ühisrinde moodustamise vajadusest võitluses agressiivse sekularismiga.
11.00 David Vseviov (Eesti): Bolševism ja armastus
12.00 Lõuna
13.00 Vladimir Martõnov (Moskva): Juubali järeltulijad
14.00 Isa Ivo Õunpuu (Eesti): Perekond kui Jumalast seatud ühiskonna vundament
15.00 Arutelu
19.00 Ansambli LINNAMUUSIKUD kontsert Pühavaimu kirikus (Pühavaimu 2)
(sissepääs annetusega Pühavaimu kirikule).                     

NELJAPÄEV, 20.10
8.30 Püha Missa (VHK kabelis Vene 22)
10.00 Nadežda Hramova (Venemaa): Kristlikud traditsioonid kaasaegses perekonna-pedagoogikas
11.00 Isa Mattias Palli (Eesti): Perekonnaga seonduvad riitused
12.00 Lõuna
13.00 Joanna Bogle (Inglismaa): Puhtuse voorus kui perekonna kaitsevall
14.00 Isa Pavel Velikanov (Venemaa): Perekond kui väike kirik
15.00 Arutelu

REEDE, 21.10

8.30 Püha Missa (VHK kabelis Vene 22)
10.00 Konstantin Sigov (Ukraina): Armastuse saladus: lubaduste ja andestuse hermeneutika
11.00 James Bogle (Inglismaa): Perekond kui ühiskondliku sidususe ja järjepidevuse võti ning kriis, mis seda ähvardab
12.00 Lõuna
13.00 Ljudmilla Gordejeva (Eesti): Arvuti mõju perekonnale ja lastele
14.00 Erik Haupt (Ungari): Ungari valitsuse perepoliitilistest püüdlustest
15.00 Arutelu

LAUPÄEV, 22.10

11.00 Piiskop Philippe Jourdan (Eesti): Perekond paavst Johannes Paulus II õpetuses
12.00 Artur Gorski (Poola): Kristliku poliitika vajalikkusest ja võimalikkusest kaasaja      
Euroopas
13.00 Lõuna
14.00 Tõnu Lehtsaar (Eesti): Lähisuhete psühholoogiast
15.00 Maria Blauhut (Eesti): Abielu ja Perekond Püha Johannes Kuldsuu jutlustes
16.00 Arutelu

Homme (9.10) on LÕIKUSTÄNUPÜHA

Lõikustänupüha on üks vanimaid pühi. Elab inimene kiviajas või tänapäevases teaduse ja tehnika maailmas, igapäevast leiba vajab ta ikka sama moodi. Lõikustänupüha tuletab meile meelde, et tänulikkus on üks inimeseks olemise keskseid omadusi, sama ajakohane täna, nagu oli tuhandeid aastaid tagasi.
Igaüks võib ise lugeda, kuidas ikka ja jälle tullakse Piiblis tänulikkuse teema juurde. Jumala rahvas, nii nagu paganadki, unustab tänamise. Päikese all ei ole midagi uut. Ei ole praegune sugupõlv kahjuks ega õnneks erinev eelkäijatest. Tahaksime ennast näha kord parema, kord halvemana./.../
 Jumal annab päikest ja vihma, vaatamata meie heale või pahale./.../ Igal ajal on neid, kes Jumalat kardavad ja oskavad olla talle tänulikud igapäevase leiva eest, ja igal ajal on neid, kes Jumalast ei hooli.
Lõikustänupüha ei pane meid mõtlema ainult kolletavatele viljaväljadele, vaid ka sellele, et meie oleme Jumala põllumaa.

Tekst on lühendatud assessor Tiit Salumäe juhtkirjast (8.10.2008) http://www.eestikirik.ee/node/5820

Reede Rapuntsliga

Reedel käisime Toomkooli õpilastega Nukuteatris. Vaatasime etendust Rapuntsel.

Vendade Grimmide muinasjutul põhinev lugu räägib kaunist tüdrukust, kes kasvab üles suletuna üksildasse torni, millel puuduvad uksed ning trepp, on vaid üks kõrgel asetsev aken. Ainukeseks ühenduseks muu maailmaga on neiule tema muinasjutulised pikad juuksed…
Kui tänapäeva lapsed on näinud (ja harjunud) muniasjutulise DVD-filmiga Rapuntslist, siis seekord jutustasid noored näitlejad Rapuntsli ja printsi teineteise leidmise lugu nuku- ja varjuteatri kaudu.
 Pärast etendust oli meie kooli õpilastel tore võimalus koos näiteleja Katri Pekriga õpitoas tundma õppida nukkude "hingeelu" ning ka ise üks väike nukuke valmistada.

Info ja foto: www.nukuteater.ee

TÄNA ON ÕPETAJATE PÄEV

Et ühel päeval oleks 24 tunni jooksul kogu maailma tähelepanu keskpunktis õpetajate töö ja saavutused, nende mured ja probleemid, lõi UNESCO 1994. aastal tähtpäeva «Õpetajate päev».

Õpetajate päeva tähistatakse kogu maailmas 5. oktoobril. Traditsiooni eestvedajaks on lisaks UNESCO-le õpetajate maailmaorganisatsioon.

Õpetajate päeva tähistati Eestis koolides juba 1960. aastatel, kuid tänase koolilapse kalendrisse kuulub see tingimata ja on kindla kuupäevaga seotud. Tavad pole aastate jooksul kuigivõrd muutunud, ehk ainult selle poolest, et 1960. aastatel lasti õpilastel tunde anda, õpetajad ise tundi ei läinud. Õpetajaks said ikka tublimad õpilased, tunde anti ennekõike nooremates klassides ja põhikoolis. Tundides mingit naljatamist polnud, sest asendusõpetaja pani pärishindeid pärispäevikusse ja võttis ametit õpetaja igapäevase tõsidusega.
1990. aastatest on õpetajate päevad vabamad ja naljarohkemad. Vanemad õpilased mängivad õpetajaid ja kooli juhtkonda.

 TOOMKOOLIS TÄHISTASIME ÕPETAJATE PÄEVA JUBA EELMISEL NELJAPÄEVAL, KUI VHK ÕPILASED ANDSID MEIE ÕPILASTELE TUNDE JA SÕIME PIDUPÄEVA (NII VHK SÜNNIPÄEVA KUI ÕPETAJATE PÄEVA) PUHUL TORTI.

4. oktoober- Loomakaitsepäev

Alates 1931. aastast tähistatakse 4. oktoobril rahvusvahelist loomakaitsepäeva. Sel puhul kohtusime sellel esmaspäeval, klassijuhataja tunnis loomaarst Tiina Toometiga. Dr. Toomet rääkis illustreerivate piltide abil loomade kaitsest, aretusprobleemidest ja turvatundest.
Kel huvi, võiks külastada ka www.loomakaitse.ee

Täna on mihklipäev

Heal lapsel mitu nime! Nii võib tänast päeva nimetada Peaingel Miikaeli ja kõigi inglite pühaks või lihtsas eesti keeles mihklipäevaks.

Miikael (heebrea keeles "otsekui Jumal") tuli appi Peetrusele, kui Heroodes toda vangis hoidis. Ja ennäe, Issanda ingel seisis seal ja valgus helkis vangikongis. Ingel lõi Peetrust vastu külge, äratas ta üles ja ütles: "Tõuse kiiresti!" Ja Peetruse ahelad langesid käte ümbert maha (Ap 12, 7)
Miikael on Gaabrieli ja Raafaeli kõrval üks kolmest peainglist. Tema ülesandeks on hingede kaalumine ning nende üle kohtupidamine.
Piibel kinnitab, et Miikael on Iisraeli ning kristliku koguduse taevane kaitsja, taevavägede juht, õiguse ja kohtumõistmise, ent ka armu ja halastuse ingel. Hiljem hakkasid mitmed teisedki rahvad Miikaeli oma patrooniks pidama, sealhulgas sakslased.
"Jumal annab talle ülesandeid, mis nõuavad erilist jõudu," kirjutab peapiiskop Jaan Kiivit. "Ta on inimeste eeskostja Jumala juures, toetab surijaid ja juhib nende hinged taevasse."
Nii ongi Miikaeli muu hulgas peetud surnuaiakabelite patrooniks.
Enamasti kujutatakse Miikaeli pikas valges rüüs mehena kas üksi või koos ingel Gaabrieliga kirikute võidukaartel ja apsiididel, sageli ka ustel. Teda on maalitud mõõga ja piigiga kui põrgulohe võitjat, hingede kaaluga käes ning paradiisi vanema ja teejuhina.

Mihklipäev lõpetab sügistööd. Naeris peab koopas olema ja naistel tuleb tuppa jääda. Algavad talvised, tubasemad tööd.
Mihklipäeva paiku hakkavad lehmad kinni jääma. Nüüdsest pakkus perenaine toidu juurde jälle liha. Laual oli viimane või. Vanarahval oli komme sügistööde lõpu puhul lammas tappa. Levis ütlemine: "Igal oinal on oma mihklipäev!"
Mihklipäevast algab hingedeaeg. Usuti, et sellel ajal said surnud loa oma endine kodu üle vaadata ning lähedasi külastada. Pererahvas katsus jälle hingede vastu igati tähelepanelik ja lahke olla ning kostitas neid mihklipäeval hea-paremaga.
Mihklinädalal on õige aeg kapsaid hapendada.
Meestel oli jäänud veel kaks sügisest tööd: kaev puhastada ja korvivitsad lõigata.

(info:http://www.kaarlikogudus.eu/)

Loodusõpetuse õppekäik Vabaõhumuuseumi

Täna toimus vahva õuesõppe päev Vabaõhumuseumis. Kui hommik oli väga vihmane, siis just kell 9, kui meie päev algas, hakkas taevas selginema ja pilved hajusid. Buss nr. 21 sõitis otse muuseumi värava juurde. Mõne aja möödudes liitus meiega muuseumi poolt õpetaja, kes õpetas meid vaatama looduses toimuvaid muutusi sügisel. Õppisime, kuidas teha vahet lepal ja kasel (lehe abil), saarel ja pihlakal (pungade abil), samblal ja samblikul jne. Kuulsime põnevaid lugusid pasknäärist ja sellest, kuidas jänesekapsas endale nime sai. Saime tervitada ka kanu ja kukke neid kahte vahvat seapoissi. Loomulikult mahtus 1.5 tunni sisse kaasavõetud võileibade nosimine. Ja siis algas tagasitee kesklinna. Otsustasime sõita trolliga ja et peatusesse jõuda, tuli mitu kilomeetrit jala vantsida. Ilm oli juba keskpäeaks nii ilusaks muutunud, et jopehõlmad sai valla lüüa. Tagasiteel olid lapsed üsna vaikselt trollis- väike väsimus oli peale tulnud. Kooli jõudes ootas meid veel soe supp ja siis oligi õppepäev otsa saamas. Päev oli küll väsitav, aga vahva, nii et enamus arvas, et Vabaõhumuuseumi tahame veel minna. Näiteks leiba küpsetama..... Eks elu näitab!

Lõpetuseks tahan tänada kõiki vanemaid, kes hommikul aitasid lapsi kenasti bussile ja lisaks sellele tänud Hugo emale, kes oli meiega terve päev kaasas. Abikäed on alati teretulnud!

TÄNA TERVITASIME SÜGIST! ESMASLT LUGES ÕPETAJA EGLE LUULETUSE SÜGISEST NING VAHVA MUINASLOO SÜGISTAADI KÜLASKÄIGUST. SEEJÄREL JAGUNESID ÕPILASED VÕISTKONDADEKS JA TOIMUS VIKTORIIN. KÜSIMUSI OLI VIIS JA VASTUSEID TULI IGASUGUSEID- ÕIGETE KÕRVAL OLI KA NALJAKAID VASTUSEID. NÄITEKS KÜSIMUSE PEALE "MILLISEL KUUPÄEVAL ALGAS SÜGIS", PAKKUS ÜKS VÕISTKOND, ET SEE OLI 32. SEPTEMBRIL. KÕIGE KEERUKAMAKS OSUTUS AGA RISTSÕNA. PEALE VÄSITAVAT PEAMURDMIST LAULSIME KÕIK KOOS "ÜKS MEHIKENE ELUTSEB...". MINU MEELEST ON MEIL JU TÄITSA VÄIKE KOOR KOOS. KOOS LIIGUTUSTEGA LAUL TULI NII HÄSTI VÄLJA NAGU OLEKSIME SEDA JUBA KORDUVALT HARJUTANUD. KOLMANDAKS OSAKS OLI ÕPETAJA KAIE VÄLJA MÕELNUD ERINEVAID MÄNGE (NII NIMEMÄNGUD KUI MATEMAATILISED HULKADE-MÄNGUD). JA KINDLASTI KUULUB SÜNNIPÄEVA JUURDE KA SÖÖMINE- SEEKORD SAIME ME MAIUSTADA ÕUNTE JA PORGANDITEGA.

AGA KOGU PÄEVA (JA NÄDALAT) KAUNISTAS MEIE VÄGA LAHE SÜGISNÄITUS. SUURED TÄNUD LASTELE JA VANEMATELE, KES OLID VAEVA NÄINUD JA KOHALE TOONUD KÕIKVÕIMALIKKE SÜGISANDE. KÕRVITSAD JA SEENED, MAAPIRN JA MAIS, KARTULID JA PORGANDID, JÕHVIKAD JA ASTELPAJU...... JA PALJU-PALJU PÕNEVAT LISAKS. SIIN ON VAID ÜKS PILDIKE MEIE ÜHISEST KUNSTITEOSEST!

LUGUSID SEPTEMBRIST

1. SEPTEMBER- KOOLIAASTA ALGAS KLASSIJUHATAJA TUNNIGA. ENNE KUI TUND ALGAS, HELISTASID ERIK JA EMMA KOOLIKELLA. VÄRSKELT REMONDITUD KOOLIMAS ON VALMIS 1. KORRUS- VÄIKE POISTEKLASS JA SUUREM KLASS TÜDRUKUTELE. KLASSIJUHATAJAD EGLE JA KAIE KINKISID IGALE ÕPILASELE ESIMESE RAAMATU- PILDIPIIBLI. PÄRAST KLASSIJUHATAJA TUNDI VÕTSID VHK SUURED TÜDRUKUD JA POISID MEID KÄEKÕTVALE JA ME SUUNDUSIME KATARIINA KIRIKUSSE. SEAL SAI IGA ÕPILANE KINGIKS AABITSA JA LILLEÕIE. MEID TERVITASID KÕNEDE JA LAULUDEGA PEAPIISKOP ANDRES PÕDER, KIRIKUÕPETA URMAS VIILMA, VHK DIREKTOR KERSTI NIGESEN, PÜHA MIIKAELI KOOLIST AIME ESTONIUS NING MUUSIKAKOLLEKTIIVID VHKS-ST. PEALE AKTUST SAABUS PÄEVA MAGUSAIM HETK- 10 KILONE TORT OOTAS MAIASMOKKASID.

2. SEPTEMBER- ESIMENE KOOLIPÄEV, KUI TOIMUSID JUBA PÄRIS TUNNID. KUNA MITMED TUNNID TOIMUVAD KA VENE JA PÜHAVAIMU TÄNAVAL, SIIS TULEB HARJUTADA KIIRESTI-KIIRESTI RIIETUMIST. PÄRIS KUNST ON 15 MINUTIGA JALANÕUD JALGA SAADA, JOOSTA APTEEGI TÄNAVALT TEISE MAJJA, UUESTI RIIDEST LAHTI VÕTTA JA TUNDI ÕIGEKS AJAKS JÕUDA! AGA ÕPETAJAD ON SÕBRALIKUD JA ARVESTAVAD SELLEGA.

5. SEPTEMBER- ÕNNITLESIME SÜNNIPÄEVALAST HENRIT. ÕPPISIME SELGEKS VAHVA SÜNNIPÄEVALAULU, MIDA KOHE SÜNNIPÄEVALAPSELE SAIME KA LAULDA. HENRI PAKKUS IGALE SÕBRALE ÕUNA NING ÜHESKOOS TÕSTSIME TA 7 KORDA ÕHKU. SEE OLI VAHVA!

ALATES TÄNASEST KÄIME SÖÖMAS VHK GÜMNAASIUMI HOONES. PÄEVA NALI- ÕPETAJA EGLE LÄKS KOKKADELE APPI LAUDA KATMA JA PALUS, ET KUI SÖÖGIVAHETUND SAABUB, VÕTAKS ÕPETAJA KAIE KOOS POISTEGA KA TÜDRUKUD SÖÖMA KAASA. ENNE KUI ÕPETAJA EGLE KAJAST LAHKUS, PALUS TA TÜDRUKUTEL HÄSTI VAIKSELT KLASSIS TUNNI TÖÖGA JÄTKATA. KUI VAHETUND ALGAS, ARVAS ÕPETAJA KAIE, ET KUNA TÜDRUKUTE KLASSIS ON TÄIELIK VAIKUS, SIIS JÄRELIKULT NAD LÄKSID IKKAGI ÕPETAJA EGLEGA KOOS TEISE MAJJA. AGA EI LÄINUD! SEEGA KUI ÕPETAJA KAIE POISTEGA SÖÖMA SAABUS, POLNUD TEMAGA TÜDRUKUID KAASAS. MIS MUUD ÜLE JÄI KUI POISID SÖÖMA SÄTTIDA JA TUHATNELJA TAGASI KOOLI MINNA, ET NÜÜD TÜDRUKUD ÄRA TUUA. ÕPETAJA KAIE SÕNUL OLID KA SIIS VEEL TÜDRUKUD HIIRVAIKSELT KLASSIS OLNUD, NII ET ENNE KLASSIUKSE AVAMIST EI OLNUD ÕPETAJA KAIE PÄRIS KINDEL, KAS TÜDRUKUD ON IKKA KLASSIS.

6.SEPTEMBER- TOIMUS LAPSEVANEMATE KOOSOLEK. ÕPETAJA KAIE JA EGLE SELGITASID KOOLIGA SEOTUD TEEMASID JA KIRIKUÕPETAJA URMAS ANDIS ÜLEVAATE MAJANDUSLIKUST OLUKORRAST.

12. SEPTEMBER- TÄHISTASIME JAN ANDREWSI SÜNNIPÄEVA. PALJU ÕNNE!

TOOMKOOLI LASTELE TEGI NÄDALAPALVUSE KIRIKUÕPETAJA URMAS VIILMA. KOOS LASTEGA ARUTLETI TEEMAL MIS VÕI KES ON JUMAL. ÜHISES PALVES PALUTI ÕNNISTUST ALGAVALE KOOLINÄDALALE.
SELLEL PÄEVAL KÜLASTASID MEID KA NOORSOOPOLITSEINIKUD, KES KINKISID ÕPILASTELE LIIKLUSAABITSAD JA KÕNELESID TURVALISEST LIIKLEMISEST.

19. SEPTEMBER- KLASSIJUHATATUND KOOS VHK I KLASSI LASTEGA. VHK DIREKTOR KERSTI NIGESEN MÕTISKLES JA KUTSUS KA MEID KAASA MÕTELEMA, MILLINE ON ÜKS HEA PEREKOND JA ET KA KOOLI (JA KLASSIS) PEAKS VAATAMA KUI SUURT PERE- ÜKSTEIST PEAB HOIDMA, IGAL ÜHEL MEIST ON OSKUSED JA KOHUSTUSED. ARMASTUS, AUSTUS JA TEISE INIMESEGA ARVESTAMINE ON EELDUSEKS, ET PERES KÕIK HÄSTI LÄHEB. KOGUNEMISE LÕPETASIME MEIE ISA PALVEGA.

23. SEPTEMBER- ALGAS SÜGIS. MEIE TÄHISTAME SEDA ESMASPÄEVAL, 26. SEPTEMBRIL. SÄTIME ÜLES NÄITUSE SÜGISANDIDEST, LAULAME JA PANEME PROOVILE OMA TEADMISED SÜGIS-VIKTORIINIS.

Tere tulemast Tallinna Toomkooli ajaveebi! Tervelt kuu aega oleme juba koos käinud ja 1. klass on õppetöösse kenasti sisse elanud. Siit-sealt on läbi käinud mõte, et pidada ka oma kooli (esialgu küll klassi) ajaveebi. Püüame siia üles seada kõike toredat (pildimaterjal, sõnaseadmised jne.), mis meiega koolielus juhtub. Seepärast ka blogi pealkiri "Toomkooli lood"- sest võime ka oma elu võtta kui üht lugu- on see siis naljakas, kurb, põnev, ühekülgne, õpetlik või midagi muud.
Järgnevate postitustega püüame kokku võtta septembrikuu ja tulevikus kõneleb juba iga päev enese eest ise.