Haapsalu Piiskopilinnus

Teisipäeval oli tore võimalus Toomkooli perel külastada Haapsalu Piiskopilinnust.
300 aastat elasid ja valitsesid piiskop ja teised tähtsad mehed selles kindluses.  Piiskopilinnuse ajalugu on pikk ja pööraselt põnev! Et seda paremini tundma õppida, kutsusime appi kohaliku giidi.  
Seiklusrada läbiti programmijuhi eestvõttel. Programmijuht andis meile ülesande, millele Toomkooli lapsed pidid koos vastuse otsima. Kui vastus leitud, tutvustas giid pisut antud teemat laiemalt ja andis järgmise ülesande.  Nii läbisime kogu konvendihoone: keskaja kool, relva- ja kivisaal, toomkirik ja ristimiskabel Valge daami aknaga, Valge daami vangla, Kuningasaal ja keskaja küttesüsteem. Lõpetuseks õppisime ka keskaja kombekohaselt vehklema.


Seejärel külastasime Kuuse talu Jaanalinnufarmi.


Pildid vahvast päevast tulevad ehk hiljem:)

Mõned pildid meie toimetustest

Tänud...

...kõigile lastele ja vanematele, kes tänasel Praostkonna laulupäeval Nõmmel osalesid. Lisatänud ka neile emadele/isadele/vennale, kes perekooris laulsid.
Usun, et see oli hea võimalus näha ka teisi "laulvaid lapsi" ja näidata ka teistele, et oleme olemas.
Selle kooliaasta viimane "muusikaline ülesaste" on juba kolmapäeval. Ja siis hakkame uusi plaane pidama - uueks kooliaastaks:)

Lastekaitsepäev

Tänane päev oli väga-väga ilus! Lastekaitsepäeval oli mitmeid südamlikke hetki.

Esmalt selle aasta viimane inglise keele tund. Õpilased said ekstra-tunnistused, õpetaja andis tagasisidet tehtule ja pisut piiluti järgmisesse õppeaastasse. Oli õpilasi, kes suurest kurvastusest (et lemmiktund selleks aastaks läbi on) vajas lohutamist.

Järgnevalt ootas lapsi kooli med.õde, kellega koos vaatasime "Jussi multikaid" tervise kohta. Kuidas suvel rannas käituda, kuidas esmaabi anda, kuidas käsi pesta- need olid vaid mõned näited, millest juttu oli.

Kolmas vahva üllatus ootas meid pikapäevaklassis, kui Erik pakkus tänase päeva puhul kõigile jäätist! Siinkohal suur-suur aitäh Eriku emale, kellel see plaan juba mõnda aega tagasi oli ja täna sai teostatud. Magus üllatus oli lastele meelepärane.

Ning siis oli aeg minna Toomkirikusse. Lapsed on uskumatud- kui proovis mõni laps ei saanud aru, kus?mis?millal?, siis kontserdiks suudeti taas end koondada. Õpetaja Ene oli suurepärase kava kokku pannud. Laulud vaheldusid lustlikke pillilugudega. Tänud ka kõigile õpetajatele ja vanematele, kes on lastele kenad lood selgeks õpetanud.

Järgmiste kordadeni!

Paljudega teist kohtume juba ülehomme, Nõmmel!

Hetk Toomkooli koori esinemisest Toomkirikus. Vanalinnapäevad Toomkirikus - 1.juuni 2012.

Muuseumitund Vabaõhumuuseumis

Vanasti lõppes kooliaasta juba 15. aprillil. Lapsed ei saanud seejärel aga kodus jalgu seinale visata, vaid asusid vajalikke talutöid tegema. Peamine töö oli karjaskäimine, mis suve edenedes üha igavamaks muutus. Õnneks oli igale karjalapsele antud osavad käed, kiired jalad, terane mõistus ning lõputu mängulust, mis ka kõige vihmasemal päeval päikese välja tõid. Jõudu kibekiirele tööajale vastu panna andsid ka rikkalike traditsioonidega suvised tähtpäevad. 

SELLINE OLI MEIE TÄNANE PÄEV. MÄNGISIME, LAULSIME- NAGU VANASTI! OLI VAHVA PÄEV KOOS SUUREPÄRASE ILMAGA!
Tänud Hugo emale, kes meiega kaasas käis!

 

Noppeid MUUSEUMIÖÖST 2012

Kõige esimene kirikututvustus oli mõeldud lastele ja peredele. Huvilisi oli palju! Üldse kokku külastas Muuseumiöö raames Toomkirikut umbes 800 inimest. Oli suurepärane öö!!!
Pildid: www.postimees.ee

RISTITEERÄNNAK ...

... toimub Suurel Reedel 6. aprill algusega kell 13.00. Algus Tallinna Jaani kirikus ja lõpp Rootsi Mihkli kirikus. Kõik – nii suured kui väikesed on oodatud. Liigutakse Jaani kirikust Vabaduse risti juurde. Sealt Kaarli kirikusse. Edasi Toompea Nelipühi kirikusse. Sealt üles Toomkirikusse ja mööda Pikka jalga Rootsi Mihkli kirikusse. Selle aasta teekond on lühem kui varasematel aastatel. Meenutame sellel rännakul Jumala imelist armutegu – Tema Poja Kristuse ristiteed. Tema suri, et meil oleks igavene elu.

PEATUSED KIRIKUTES

Jaani kirikus I-II peatus
Vabaduse Risti jalamil III peatus
Kaarli kirikus IV – VI peatus
Nelipühi kirikus VII – IX peatus
Toomkirikus X – XII peatus
Rootsi-Mihkli kirikus XIII – XIV peatus

SUUR REEDE. VAIKNE LAUPÄEV.

Suur Reede on kristlastele kõige sügavam leinapäev, sel päeval viidi kohtuotsus täide – Jeesus löödi risti ning ta suri. Ristilöömine oli roomlaste viis hukata riigivastased, mässajad, orjad. Suure Reede liturgiline värv on must. Kirikukellad ei helise, tööd sel päeval ei tehta. Kindlasti ei sobi sellesse päeva pidutsemine ega ka munade koksimine! 
Vaikne Laupäev on vaikne ootuse päev. Jeesuse surma järel oli sabat ehk hingamispäev, ei tohtinud tööd teha ega reisida. See on tõeline hingamispäev, sest Jeesus puhkas sel päeval hauas. Öeldakse, et Vaiksel laupäeval ei kasva isegi rohi. Värv kirikus sellel päeval on samuti must.

Tund Tallinna Linnamuuseumis

Eelmisel reedel oli Toomkooli õpilastel  vahva võimalus külastada Tallinna Linnamuuseumi. Pedagoog Tõnu Pedaru viis läbi tunni teemal "Keskaegne Tallinn ja  linn elanikud". Kuulamist ja vaatamist jagus terveks tunniks ja aega jäi puudugi. Leppisime kokku, et taolist tundi tuleb kindlasti korrata. Suured tänud ka siinjuures Linnamuuseumi arendusjuhile Kalmar Ulmile, kes taolise ettevõtmise tasuta võimalikuks tegi. Ka aprillis ja mais plaanime teha muuseumi-tunnid. Siis on juba uued kohad ja uued seiklused.   (Foto pärineb Linnamuuseumi kodulehelt)

Palmipuudepüha peremissa õnnestus kenasti! Vaatame järgmisesse nädalasse:

Esmalt tahan tänada kõiki lapsi ja vanemaid, kes täna Toomkirkus peremissal olid. Kõik õnnestus kenasti. Hoolimata pisi-pisi viperustest kõlasid laulud  ja näidend kenasti ja tõelised palmioksad tegid tänase päeva veelgi pidulikumaks. Tore oli näha neid peresid, kes ei esinenud, aga olid meiega ühises osaduses. Kirikupingis istus ka peapiiskop Andres Põder, kes lapsi kiitis ja nähtuga igati rahule jäi.

Algamas on vaikne nädal. Toomkirik pakub võimalust seda nädalat TÕELISELT pidada. Miks ma ütlen "tõeliselt". Kui jõulude tähendusest saavad väga paljud aru, teavad kombeid ja traditsioone, siis ülestõusmispühadega ja sellele eelneva Vaikse Nädalaga jäädakse tihti hätta. Mis siis ikkagi juhtus Suurel Neljapäeval? Miks Suurel Reedel ei sobi pidutseda? Mis laupäev on Vaikne Laupäev?... Üheks heaks võimaluseks on lihtsalt osaleda Vaikse Nädala palvustel, jumalateenistustel, muusikahetkedel, et ollagi nende sündmuste sees ja viia end õigele lainele. 
Vaata järgmise nädala sündmusi kõrvalolevast tulbast!

Tüdrukute kohustuslik kirjandus

Kooliaasta lõpuni on jäänud kolm kuud. Tüdrukute lugemisoskus ja -tempo on juba üsna hea. Paljud tüdrukud käivad väga usinasti iseseisvalt raamatukogus ja peale tunde on näha neid raamatut lugemas. Loodetavasti teevad nad seda sama meelsasti ka kodus. Et üheskoo mõne raamatu üle arutada, on kohustuslike raamatute lugemise/vastamise ajagraafik järgmine:
30. märts- raamatud "Õhtujutud" ja "Lumeeit"
30. aprill- raamatud "Kui ma oleksin" ja "Peep ja sõnad"
30.mai- "Sipsik"
(Raamatute tutvustused leiate eesti keele õpikust lk. 162, 163).

Loomulikult võib õpilane nimetatud viis raamatut ka kiiremini läbi lugeda (usun, et paljudel juba osa ongi loetud), aga arutelu toimub iga kuu lõpus.

Usinat lugemist!

Mõeldes Eesti Vabariigi 94.sünnipäevale...

Eesti Vabariigi sünnipäev langes meie kooli lisavaheaega. Samas olime selgeks õppinud palju toredaid luuletusi, laule ja pillilugusid, mida soovisime vanematega jagada. Seepärast kogunesimegi sel kolmapäeval, 29.02 Rootsi-Mihkli kirikusse, et mõelda Eesti riigile, vabadusele, kodule- nii laiemas kui kitsamas mõttes. Kava oli mitmekesine ja tempokas. Kõlasid laulud "Poisid ritta", "Ma olen väike karjane". Ja loomulikult hümn. Eriti südamlik oli ühislaul aktuse lõpus, kui vanematest ja lastest kujunes iseeneseslikult ring ning ühel meelel ja keelel kõlas "Hoia Jumal Eestit".

Täname: Rootsi- Mihkli kirikut ja õpetaja Patrik Göranssoni (ruumide eest), Toomkooli kaplan Urmas Viilmat (kauni kõne eest), kantor Ene Salumäed (laulude ja klaverisaate eest), Toomkooli õpetajaid Kaiet ja Eglet (kes õpetasid lastele luuletused ja panid kokku kava).
Lisaks täname kõiki muusikaõpetajaid ja vanemaid, kes lastele õpetasid selgeks kaunid muusikapalad.

 FOTOD: Urmas Viilma

Kaunist sõbrapäeva kõigile!

Täna oli väga vahva päev. Kuigi kahjuks puudus päris palju lapsi (vist haiguse-tuuled on puhunud üle me koolimaja), siis kohalolijatega tegime üht-teist sõbralikku. Esmalt arutasime, milline sõber on- aus, rõõmsameelne, abivalmis. Samas leidsime, et ka sõbrad võivad tülitseda- erimeelsused tuleb lihtsalt ruttu ja rahulikult lahendada. KUI SEE KA KÕIK MEILE MEELDE JÄÄKS:). Sõbrapäeva juurde kuulus ka kaartide meisterdamine, sõbramängud ja -laulud ning maiustamine. Isegi sööklasse läksime täna poiss-tüdruk sõbralikult paaris. Ja väga hästi õnnestus!

Kokkuvõtvalt leidsime, et igal päeval tuleb olla teiste vastu hea. Ja isegi kui kõik ei ole minu sõbrad, saan kõigi vastu sõbralik ikka olla!

Lisavaheaeg VEEBRUARI lõpus

Nii nagu VHK-s nii ka Toomkoolis on 22.ja 23.02 koolis lisavaheaeg. Kogu see nädal on planeeritud pisut teisiti. Tavapärast õppetööd ei toimu. Nimetatud nädal kannab projektide nädala nimetust. See annab võimaluse vajadusel ka perega koos olla, puhata, ette võtta lühemaid ja pikemaid sõite.

Kooli poolt pakutav:
ESMASPÄEV, 20.VEEBRUAR- Tunde ei toimu. Toimub vabariigi aastapäeva aktus algusega 14.00 Metodisti kirikus. 
TEISIPÄEV, 21. VEEBRUAR. Tunde ei toimu. Vastlapäeva tähistamine õues. Vabatahtlik. Toomkooli vastlapäevast kirjutan hiljem pikemalt.
KOLMAPÄEV, 22.02 ja NELJAPÄEV,23.02- LISAVAHEAEG. 
REEDE, 24.02- VABARIIGI AASTAPÄEV. Vaba päev.

Ehk veelkord- kolmapäev, neljapäev, reede on koolist igal juhul vabad päevad- lisavaheaeg. Mõelge välja, kes vajavad lisaks ka esmaspäeva ja tesipäeva (20. ja 21.02) puhkuseks. Siis teame arvestada, kui palju on Toomkoolist tulemas Metodisti kirikusse aktusele või teisipäevasele vastlapäevale.

Ja sellega seose veel üks eelteade: Toomkooli lapsed ja vanemad  tähistavad EV sünnipäeva  aktusega (lisaks VHK pakutavale) 29.02. Ka selle kohta tuleb täpsem info mõne aja pärast.

Peapiiskopi üleskutse seoses rahvaloendusega

Jeesus ütleb: „Kes mind tunnistab inimeste ees, teda tunnistan ka mina oma Isa ees, kes on taevas.”(Mt 10:32)
31. detsembrist 2011 algas rahva ja eluruumide loendus, mis kestab kolm kuud. Rahvaloendus on Eesti Vabariigis olnud ja on üheks kõige autoriteetsemaks informatsiooniallaikaks mitte ainult rahva demograafilis-majandusliku olukorra vaid ka suhtumise kohta ristiusku ja kirikusse. Rahvaloenduse tulemuste põhjal kujundatakse järgmise kümnendi avalikku arvamust ja langetatakse riiklik-ühiskondlikke otsuseid. Vastustest usku puudutavatele küsimustele teevad järeldusi inimesed, kes alles otsivad oma teed, inimesed, kelle jaoks kirik on sotsiaalpartneriks ning sotsiaalteadlased ja kirikuloolased.
Kui tahame olla misjoneeriv kirik, kelle iga liige on teadlik oma usust ja ülesandest Kristust tunnistada, siis on rahvaloendus kindlasti üks võimalsi ja väljakutseid seda ülesannet täita. Peaksime kõik kuulutama Joosua eeskujul: mina ja mu pere, meie teenime Issandat.
Rahvaloenduse isikuankeedis on olemas küsimused usu kohta. Peame olema tähelepanelikud, et neid ei jäetaks ühel või teisel põhjusel loendaja poolt küsimata või meie poolt vastamata, kuigi nende vastamine on vabatahtlik. Vastamise vabatahtlikuks jätmine ei tähenda, et need küsimused pole olulised, vaid sellega austatakse inimese õigust oma usku tunnistada või mitte. Kristlase jaoks on oma usu tunnistamine suurim eesõigus. Seega on siin ka küsitluse kõrgpunkt.
Rahvaloendus oli see, mis viis Maarja ja Joosepi Petlemma, kus tuli ilmale meie Lunastaja Jeesus Kristus.  Juhatagu ka eelolev rahvaloendus inimesi Kristuse ja tema tunnistamise juurde!
+Andres Põder
Peapiiskop

Meenutusi uisutamisest

Tänud Kerstile ja Teele kenade piltide eest!

Alanud on õpilaste vastuvõtt 2012/2013 õppeaastaks Tallinna Toomkooli 1. klassi

2011. aasta 1. septembril alustas õppetööd Püha Miikaeli Kooli juures ja koostöös Vanalinna Haridukolleegiumiga (VHK) Toomkooli esimene klass.
2012/2013. õppeaastal asub Tallinna Toomkool koolitusloa alusel tegutsema iseseisva koolina, kuid aktiivne koostöö jätkub Vanalinna Hariduskolleegiumiga.
Uute õpilaste vastuvõtt Tallinna Toomkooli 1. klassi toimub käesoleval aastal koos Vanalinna Hariduskolleegiumiga. Õpilaste vastuvõtmise korra, avalduse vormi ja täpse info tutvusuuringute kohta leiab aadressilt: http://www.vhk.ee/vastuvott/opilaste-vastuvott-esimesse-klassi

Tallinna Toomkooli võetakse lapsi vastu tutvusuuringu alusel. Tutvusuuringu käigus selgitatakse lapse perekonnale Tallinna Toomkooli kontseptsiooni ja pedagoogilisi põhimõtteid. Eelisjärjekorras võetakse vastu kristlike koguduste liikmete lapsed, kes on tutvusuuringul andnud väga positiivsed tulemused. 1. klassi poisid ja tüdrukud asuvad õppima eraldi rühmades. Koolis on kehtestatud õppemaks. Kool tegutseb Tallinna vanalinnas aadressil Apteegi 3.

Rohkem infot kooli kohta leiab aadressilt: http://toomkirik.ee/toomkool ning kooli ajaveebist: http://tallinnatoomkool.blogspot.com

Avalduse kooli astumiseks ja tutvusuuringutel osalemiseks ning täidetud tutvumisküsimustiku, saab esitada 19.- 27. jaanuarini VHK valvelauda, Vene 22, kell 8.15-18.30 ja 30. - 31. jaanuarini Tallinna Toomkooli I korruse klassiruumi, Apteegi 3, kell 8.00 – 14.00.

Erinevalt Vanalinna Hariduskolleegiumist ei pea Tallinna Toomkooli astumiseks õpilene ega tema vanemad olema kantud Tallinna linna elanikeregistrisse.




Täpsem info:

Egle Viilma, Tallinna Toomkooli õpetaja

E-post: egle.viilma@eelk.ee

Tel: 526 5279

Ja ongi selle, 2012.aasta esimene koolinädal läbi. On olnud töised tunnid, rõõmudega, aga paraku ka muredega. Muredest saame rääkida omavahel.... aga hea meel on kuidagi puhas ja puhanud tunne on. Lapsed on täis indu, et veel rohkem õppida ja õpetajad.... et ikka veel paremini õpetada:).
Mõned meeldetuletused ja uuendused:
Päevikut täidame nüüd kirjatähtedega. Esmaspäeviti kooli tulles peab kogu alanud nädala tunniplaan olema kirjutatud. Palun vaadake üle ka pinal- kui on vaja, teritage pliiatid ja vaadake kas on olemas joonlaud, liim, käärid. Terav pliiats on aga "abimees number üks"- eriti nüüd kirjatähtedes kirjutades.
Jälgige usinasti e-kooli, päevikut ja listi-kirju, siis võite kindlad olla, et kogu info on teieni jõudnud.

Jaanuarist kuni juuni alguseni ootab meid ees palju põnevat (ma loodan) ka lisaks õppetööle. Uisutamine, teatriskäik, rahvakalendri (vastlapäev) ja kirikukalendri (ülestõusmispühad) tähtpäevade pidamine, etteasted..... olgu need vaid mõned märksõnad.

Kokkuvõtvalt: loodame, et II poolaasta läheb sama kiiresti kui I, et oleks palju rõõmu ja vähe mure. Selleks palume Taevaisa õnnistust..... ja ise püüame ka tublid olla:)

Täna on kolmekuningapäev

Kolmekuningapäev ehk Kristuse ilmumispüha

Hommikumaa targad

Kui nüüd Jeesus oli sündinud kuningas Heroodese ajal Juudamaal Petlemmalinnas, siis vaata, hommikumaalt saabusid tähetargad Jeruusalemma ja küsisid: „Kus on see juutide vastsündinud kuningas? Me nägime tema tähte tõusmas ja oleme tulnud teda kummardama.“ – Mt 2:1-2

Kui avame kirikukalendri näeme, et 6. jaanuari nimetatakse kolmekuningapäevaks. Sel päeval meenutatakse idamaa tarkade külaskäiku vastsündinud Jeesuse juurde, kaasas kallihinnalised kingitused: kuld, viirukja mürr. Ajaloo jooksul on 6. jaanuar kandnud aga erineva sisuga kristlikku sõnumit. Vaevalt leiame kirikukalendri pühade ja tähtpäevade hulgast teist nii rikkaliku taustaga päeva kui seda on 6. jaanuar.

Juba 4. sajandil tähistas idakirik sel kuupäeval Jeesuse sünnipüha. Osa õigeusukirikuid jätkavad seda traditsiooni tänaseni. Kirik on tähistanud seda päeva ka kui Kristuse ristimispüha. Siis on meenutatud Jeesuse ristimist Jordani jões Ristija Johannese poolt. Olulist sõnumit kannab 6. jaanuar kirikuaastas Kristuse ilmumispühana (epifaania). Jeesus ilmutas oma jumalikkust muutes Kaana pulmas vee veiniks. Ilmumispüha Jeesus on ka maailma Valgus! Kolmekuningapäeva on nimetatud ka paganate jõulupühaks, sest hommikumaa targad olid võõra religiooni ja kultuuri esindajatena paganad. Sobib meenutada, et enne II maailmasõda tähistati Eestis seda päeva kui välismisjoni püha.

Arvatavasti on 6. jaanuari kõige levinum tähendus seotud ikkagi idamaa tarkadega, kuigi kolmekuningapäeva nimetus räägib tarkade asemel kuningatest. Piibliväline pärimus teab meile jutustada, et meestest said pärast seda kui Püha Toomas oli nad ristinud, kristlased ning nad levitasid innukalt ristiusku. Ühele Ravenna mosaiigile aastast 555 pKr on ülestähendatud meeste nimed: tumedanahaline on Caspar, vanim meestest on Melchior ja keskealine onBalthasar. Saksamaal kirjutatakse mõnel pool tänaseni vana kombe kohaselt uksele kodu kaitseks kolme kuninga eesnimetähed CMB, mis on ühtlasi lühend ladinakeelsest palvestCristus mansionem benedicat (Kristus õnnistab seda maja). Saksamaa Kölni katedraalis on Stefan Lochneri altarimaal Kuningate kummardamine. Tähendusrikas on see maal just seetõttu, et väidetavalt on kolme hommikumaa targa maised jäänused maetud just Kölni katedraalis asuvasse kuldsesse sarkofaagi. Arvatakse, et need reliikviad leiti Pärsiast, kust Püha Helena tõi nad Konstantinoopolisse. Sealt saadeti pühameeste säilmed edasi Milanosse ja 1163. aastal nende tänasesse asupaika Kölnis.

Piibli jutustus ei kõnele meile sõnagi kuningatest ega nimeta ka võõraste rändurite arvu. Piibel räägib tähetarkadest. Täpsem vaste kreeka keelsest sõnast magos võiks aga eesti keeles olla maagid või lausa nõiad. Igal juhul ei ole tegemist kuningatega. Ka kuningas Heroodes, kelle kotta Jeruusalemmas külalised esmalt suunduvad, ei võta neid vastu kui võõramaalastest kroonitud päid. Tõlgendus, et külalised võisid olla kuningad on tulnud Vana Testamendi 92 Psalmist, kus kirjeldatakse saabuva õiglase kuninga valitsemist, kellele Jumal annab kohtumõistmisõiguse ja kellele „Tarsise ja saarte kuningad toovad ande; Seeba ja Seba kuningad maksavad maksu. Ja teda kummardavad kõik kuningad; kõik paganarahvad orjaku teda!“ (Ps 92:10-11).

Olgugi, et hommikumaalt Jeruusalemma saabunud mehed ei olnud kuningad, tulid nad kummardama Kuningat! Just selleks olid nad ette võtnud väga pika teekonna kas Asüüriast, Pärsiast, Meediast või Babülooniast – maadest, kus kõige tõenäolisemalt tegutsesid tol ajal tähetargad ja preestrid, kes mõistsid lugeda seda sõnumit kosmosest, mida Jeesuse kodumaal ei mõistetud. Täht näitas neile teed! Just nendele paganatele ilmutas Jeesus ennast esmalt Kuningana, sest need mehed tulid Heroodese juurde väga selge teadmisega, keda nad on otsima tulnud. Nad küsisid: „Kus on see juutide vastsündinud kuningas? Me nägime tema tähte tõusmas ja oleme tulnud teda kummardama.“ (Mt 2:2).

Hommikumaa targad võtsid ette vähemalt 1500-kilomeetrise teekonna, et kummardada Kuningat. Neile oli Jumal ilmutanud tõe Päästja sündimisest, uuest Rahukuningast, kes hakkab valitsema maailma. Meilegi on lõppenud jõuluajal jõuluevangeeliumi kaudu kuulutatud rõõmusõnumit Jeesuse sünnist Petlemmas ja oleme kuulnud inglite kuulutust Päästja sünnist. Mida teeme edasi? Kas oleme valmis kummardama koos hommikumaa tarkadega selle Kuninga jalge ette ja usaldama oma elu – mõtted ja ettevõtmised Tema juhtimise alla? Kas Jeesus on ikka ka meie Kuningas või kohkume Heroodese kombel, sest me pole uue valitseja sünnist midagi kuulnud?

Valgustagu Issand Kristus ise meie meeli, et julgeksime usaldada end ja oma elu Tema juhtimise ja valitsuse alla!

Urmas Viilma

Head uut Issanda aastat 2012!

Parimad tervitused kõigile Toomkooli õpilastele, õpetajatele, lastevanematele, sõpradele... kõigile, kes meiega samal rajal kõnnivad! Loodame, et alanud aasta tuleb sama värviline kui eelmine. Hoidkem üksteist ja osakem olla tänulikud. Tänulikud pisikeste asjade eest, siis oskame ka kogu elu eest olla tänulikud. 

Rõõmsate kohtumisteni Toomkoolis!