Vanasti lõppes kooliaasta juba 15. aprillil.
Lapsed ei saanud seejärel aga kodus jalgu seinale visata, vaid asusid
vajalikke talutöid tegema. Peamine töö oli karjaskäimine, mis suve
edenedes üha igavamaks muutus. Õnneks oli igale karjalapsele antud
osavad käed, kiired jalad, terane mõistus ning lõputu mängulust, mis ka
kõige vihmasemal päeval päikese välja tõid. Jõudu kibekiirele tööajale
vastu panna andsid ka rikkalike traditsioonidega suvised tähtpäevad.
SELLINE OLI MEIE TÄNANE PÄEV. MÄNGISIME, LAULSIME- NAGU VANASTI! OLI VAHVA PÄEV KOOS SUUREPÄRASE ILMAGA!
Tänud Hugo emale, kes meiega kaasas käis!
Õnnis on inimene, kes leiab tarkuse, ja inimene, kes jõuab arusaamisele, sest sellest on rohkem kasu kui hõbedast ja rohkem tulu kui kullast. Õp.3:13,14.
21 mai 2012
Noppeid MUUSEUMIÖÖST 2012
Pildid: www.postimees.ee
07 mai 2012
Tellimine:
Postitused (Atom)