Vanasti lõppes kooliaasta juba 15. aprillil.
Lapsed ei saanud seejärel aga kodus jalgu seinale visata, vaid asusid
vajalikke talutöid tegema. Peamine töö oli karjaskäimine, mis suve
edenedes üha igavamaks muutus. Õnneks oli igale karjalapsele antud
osavad käed, kiired jalad, terane mõistus ning lõputu mängulust, mis ka
kõige vihmasemal päeval päikese välja tõid. Jõudu kibekiirele tööajale
vastu panna andsid ka rikkalike traditsioonidega suvised tähtpäevad.
SELLINE OLI MEIE TÄNANE PÄEV. MÄNGISIME, LAULSIME- NAGU VANASTI! OLI VAHVA PÄEV KOOS SUUREPÄRASE ILMAGA!
Tänud Hugo emale, kes meiega kaasas käis!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar